Vana-Egiptus oli üks suurimaid ja võimsamaid tsivilisatsioone kogu maailma ajaloos. See kestis üle 3000 aasta 3150 eKr kuni 30 eKr.
Niiluse jõgi
Vana-Egiptuse tsivilisatsioon asus Niiluse jõe ääres Kirde-Aafrikas. Niilus oli Vana-Egiptuse rikkuse suure osa allikas. Suured Egiptuse linnad kasvasid üles Niiluse ääres, kui egiptuse rahvas sai niisutamise asjatundjaks ja suutis Niiluse vett kasutada rikkalike ja tulusate kultuuride kasvatamiseks. Niilus pakkus egiptlastele toitu, mulda, vett ja transporti. Igal aastal tuleksid suured üleujutused ja pakuksid viljakat pinnast toidu kasvatamiseks.
Giza püramiididautor Ricardo Liberato Kuningriigid ja perioodid
Ajaloolased rühmitavad Vana-Egiptuse ajaloo tavaliselt kolmeks suureks kuningriigiks, mida nimetatakse Vana Kuningriigiks, Kesk-Kuningriigiks ja Uueks Kuningriigiks. Just neil aegadel oli Vana-Egiptus kõige tugevam. Kuningriikide vahelisi aegu nimetatakse vaheperioodideks.
Kultuur
Vana-Egiptus oli rikas kultuuri, sealhulgas valitsuse, religiooni, kunsti ja kirjutamise poolest. Valitsus ja religioon olid omavahel seotud, kuna valitsuse juht vaarao oli ka usu juht. Kirjutamine oli oluline ka valitsuse töös hoidmisel. Ainult kirjatundjad oskasid lugeda ja kirjutada ning neid peeti võimsateks inimesteks.
Püramiidid ja aare
Egiptuse vaaraosid maeti sageli hiiglaslikesse püramiididesse või salajastesse haudadesse. Nad uskusid, et neil on vaja varandust maha matta, et neid teispoolsuses aidata. Seetõttu on arheoloogidel palju uuritud esemeid ja haudu, et teada saada, kuidas muistsed egiptlased elasid.
Impeeriumi lõpp
Vana-Egiptuse impeerium hakkas nõrgenema umbes 700 eKr. Selle vallutasid mitmed teised tsivilisatsioonid. Esimesena vallutas Egiptuse Assüüria impeerium, millele järgnes umbes sada aastat hiljem Pärsia impeerium. Aastal 332 eKr vallutas Kreeka Aleksander Suur Egiptuse ja rajas oma valitseva perekonna nimega Ptolemaiose dünastia. Lõpuks tulid roomlased 30. aastal eKr ja Egiptusest sai Rooma provints.
Lõbusad faktid Vana-Egiptusest
Egiptuse mehed ja naised kandsid meiki. Arvati, et sellel on tervendav jõud, pluss see aitas kaitsta nende nahka päikese eest.
Nad kasutasid nakkuste korral hallitanud leiba.
Nad olid ühed esimesed tsivilisatsioonid, kes leiutasid kirjutamise. Samuti kasutasid nad tinti kirjutamiseks ja paberit nimega paber.
Muistsed egiptlased olid teadlased ja matemaatikud. Neil oli arvukalt leiutisi, sealhulgas viise hoonete ehitamiseks, meditsiin, kosmeetika, kalender, põllutöö ader, muusikariistad ja isegi hambapasta.
Vana-Egiptus mängib Piiblis suurt rolli. Iisraellasi hoiti seal paljude aastate jooksul orjadena. Mooses aitas neil põgeneda ja viis tõotatud maale.
Vaarao hoidis juuksed kinni. Tavalised inimesed ei pidanud seda nägema.
Vanas Egiptuses peeti kasse pühaks.
Soovitatavad raamatud ja viited:
Vaatamisväärsused: vaaraode aegne Egiptuse teejuht Sally Tagholm. 1999.
Pealtnägijate raamatud: Vana-Egiptus, kirjutanud George Hart. 2008.
Gail Gibbonsi muumid, püramiidid ja vaaraod. 2004.
Egiptuse pingviinide ajalooline atlas Bill Manley. 1996.
Milline oli elu Niiluse kaldal Time-Life Books toimetajate poolt. 1997.
Muistsed tsivilisatsioonid: illustreeritud juhend uskumuse, mütoloogia ja kunsti kohta. Toimetanud professor Greg Wolf. 2005.
Võtke kümme küsimust viktoriin selle lehe kohta.
Minge siia, et oma teadmisi testida a-ga Vana-Egiptuse ristsõna või sõna otsing .