Keemilised reaktsioonid

Keemilised reaktsioonid

Keemiline reaktsioon on protsess, kus ainete komplekt läbib keemilise muutuse, moodustades teise aine.

Kus tekivad keemilised reaktsioonid?

Võite arvata, et keemilised reaktsioonid toimuvad ainult teaduslaborites, kuid tegelikult toimuvad need igapäevases maailmas kogu aeg. Iga kord, kui sööte, kasutab keha keemilisi reaktsioone, et teie toit energiaks jagada. Muud näited hõlmavad metalli roostetamist, puidu põletamist, elektrit tootvaid patareisid ja fotosüntees taimedes.

Mis on reaktiivid, reagendid ja tooted?

Reagendid ja reaktiivid on ained, mida kasutatakse keemilise reaktsiooni saavutamiseks. Reagent on mis tahes aine, mida reaktsiooni käigus tarbitakse või kulutatakse.

Keemilisel reaktsioonil tekkivat ainet nimetatakse tooteks.

Reaktsioonikiirus

Kõik keemilised reaktsioonid ei toimu sama kiirusega. Mõned toimuvad väga kiiresti nagu plahvatused, teistel võib kuluda palju aega, näiteks metalli roostetamine. Kiirust, mille reaktiivid toodeteks muudavad, nimetatakse reaktsioonikiiruseks.

Reaktsioonikiirust saab muuta energia, nagu soojus, päikesevalgus või elekter, lisamisega. Reaktsioonile energia lisamine võib reaktsioonikiirust märkimisväärselt suurendada. Samuti võib reaktiivide kontsentratsiooni või rõhu suurendamine kiirendada reaktsioonikiirust.

Reaktsioonide tüübid

Keemilisi reaktsioone on palju. Siin on mõned näited:

• Sünteesireaktsioon - sünteesireaktsioon on selline, kus kaks ainet ühendavad uue aine. Seda saab näidata võrrandis nii, et A + B -> AB.





• Lagunemisreaktsioon - lagunemisreaktsioon on see, kus kompleksne aine laguneb, moodustades kaks eraldi ainet. Seda saab näidata sellises võrrandis, et AB -> A + B.





• Põlemine - põlemisreaktsioon tekib siis, kui hapnik ühineb teise ühendiga, moodustades vee ja süsinikdioksiidi. Põlemisreaktsioonid toodavad energiat soojuse kujul.
• Üksiknihe - üksikut nihkumisreaktsiooni nimetatakse ka asendusreaktsiooniks. Võite mõelda kui reaktsioonist, kus üks ühend võtab aine teiselt ühendilt. Selle võrrand on A + BC -> AC + B.
• Topeltsiire - kahekordse nihkumise reaktsiooni nimetatakse ka metateesireaktsiooniks. Võite mõelda kui kahest ühendist, mis kauplevad ainetega. Selle võrrand on AB + CD -> AD + CB.
• Fotokeemiline reaktsioon - fotokeemiline reaktsioon hõlmab ühte footonid valgusest. Sellise keemilise reaktsiooni näide on fotosüntees.

Katalüsaator ja inhibiitorid

Mõnikord kasutatakse keemilises reaktsioonis kolmandat ainet reaktsiooni kiirendamiseks või aeglustamiseks. Katalüsaator aitab kiirendada reaktsioonikiirust. Erinevalt teistest reaktsioonis olevatest reaktiividest ei kulu reaktsioonis katalüsaatorit. Reaktsiooni aeglustamiseks kasutatakse inhibiitorit.

Huvitavaid fakte keemiliste reaktsioonide kohta

• Jää sulades toimub füüsiline muutus tahkest vedelaks. See pole siiski keemiline reaktsioon, kuna see jääb samaks füüsikaliseks aineks (H_kaksVÕI).
• Segud ja lahused erinevad keemilistest reaktsioonidest, kuna ainete molekulid jäävad samaks.
• Enamik autosid saab oma jõu mootorist, mis kasutab põlemiskemikaali.
• Raketid liiguvad vedela vesiniku ja vedela hapniku ühendamisel tekkiva reaktsiooni abil.
• Kui üks reaktsioon põhjustab reaktsioonide jada, nimetatakse seda mõnikord ahelreaktsiooniks.