Enne eurooplaste saabumist New Yorki elasid maal põlisameeriklased. Ameerika põliselanikke oli kaks suurt rühma: Irokees ja algonkia rahvad. Irokeesid moodustasid viie rahva nimelise hõimude liidu, kuhu kuulusid Mohawk, Oneida, Cayuga, Onondaga ja Seneca. Hiljem ühines Tuscarora ja tegi sellest Kuus Rahvust. See liit moodustas esimese demokraatia Ameerikas.
1609. aastal inglise maadeavastaja Henry Hudson leidis New Yorgi lahe ja Hudsoni jõe, uurides hollandlaste jaoks. Hollandlased esitasid pretensiooni ümbritsevale maale ja asusid piirkonda asustama. Nad vahetasid põliselanikega kopra karusnahku, mis olid tol ajal Euroopas populaarsed mütside valmistamiseks.
Koloniseerimine
Esimene Hollandi asula oli Nassau kindlus, mis asutati 1614. aastal. Varsti ehitati rohkem asulaid, sealhulgas 1624. aastal Orange'i kindlus (millest hiljem sai Albany) ja 1625 Amsterdami kindlus. Amsterdami kindlusest sai New Amsterdami linn, millest hiljem sai New York. . Järgmise mitme aasta jooksul jätkas Hollandi koloonia kasvu. Inimesed kolisid piirkonda, sealhulgas paljud Inglismaalt.
1664. aastal saabus Inglise laevastik Uus-Amsterdami. Inglased võtsid koloonia kontrolli alla ja nimetasid nii linna kui ka koloonia ümber New Yorgiks.
Prantsuse ja India sõda
1754. aastal läksid Prantsusmaa ja Inglismaa sõtta, mida nimetatakse Prantsuse ja India sõjaks. Sõda kestis 1763. aastani ja palju lahinguid toimus New Yorgis. Seda seetõttu, et prantslased liitusid algonkide hõimudega ja inglased irokeesidega. Lõpuks võitsid britid ja New York jäi Inglise kolooniaks.
Ameerika revolutsioon
Kui kolmteist kolooniat otsustasid Suurbritannia vastu mässata ja iseseisvuse välja kuulutada, oli New York selle tegevuse keskel. Juba enne sõda moodustati New Yorgis protestiks Vabaduse Pojad Templiseadus . Siis, 1775. aastal, tekkis üks esimesi sõjakonflikte, kui Ethan Allen ja Rohelise Mäe poisid tabasid Ticonderoga kindlus .
Britid alistuvad Saratoga lahingus autor John Trumbull Mõned revolutsioonilise sõja suurimad ja olulisemad lahingud toimusid New Yorgis. The Long Islandi lahing oli sõja suurim lahing. Selle vastu võideldi 1776. aastal ja selle tulemuseks oli, et britid võitsid mandriarmee ja saavutasid kontrolli New Yorgi üle. Sõja murdepunkt leidis aset siiski Saratoga lahing aastal 1777. Selle lahingusarja ajal viis kindral Horatio Gates mandriarmee võidule, mille tulemuseks oli Briti armee alistumine Briti kindral Burgoyne juhtimisel.
Riigiks saamine
New York ratifitseeris 26. juulil 1788 uue USA põhiseaduse ja sai 11. liiduga ühinenud riigiks. New York oli riigi pealinn kuni aastani 1790. Albany on osariigi pealinn olnud aastast 1797.
9.-11
11. septembril 2001 halvim terrorirünnak USA ajaloos toimus siis, kui kaks kaaperdatud lennukit kukutati New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse. Rünnakud korraldasid üheksateist islami terrorirühmituse al-Qaida liiget. Mõlemad hooned varisesid kokku ja tappis ligi 3000 inimest.